kõik sai alguse siit

On juba hämar ja päike hakkab merepiiri taha vajuma. Kõnnin paljajalu külma liiva sees ja hüppan üksikute kivirahnude peale. Jooksen keerutades vette hingates sisse karget õhku. Tunnen ennast vabana.
Rahul olles istun liiva peale ja jälgin kuidas vesi tasapisi mu varbaid puudutab. Muiates viskan ennast liivale pikali. Hetkel ei hooli ma mitte millestki. Piieldes rahulolematult taevast, murran pead küsimustega millele ei saaks keegi vastust.
Tõusen istukile toetades lõua põlvedele ja jälgin kauguses olevate laineharjade metsikut võitlust. Alles nüüd mõistan kui tähtis meri mulle tegelikult on. Kõik mälestused on siin. Tuleb meelde lause mille ütles mu vanaisa, „Kes sündinud mere ääres, ei see oska mereta elada.“ Tunnen ennast samas olukorras olevat, ma ei suuda olla ilma mereta. Oma nukruse ja rõõmu matan siia mere äärde, lainetesse. Ma käin siin hoolimata ilmast või aastaajast. Räägin kõik oma mured merele. Ta vaikib olenemata oma iseloomust, metsikust iseloomust.
Jalgu liiva sees lohistades jõuan vana tammeni. Istudes puu alla tardub mu pilk tumeda kogu peal. Ta seisab must ohutus kauguses, kuid liiga kaugel, et tuvastada ta isiksus. Ta hakkab minu poole kõndima. Vaikselt tuleb kartus mu sisse, kui uudishimu on veel suurem. Ta kõnnib mööda märkamata mind. Imelik tunne tekib mu kõhtu, just nagu keegi torgiks seda
sõrmega. „Miks see inimene mulle nii tuttav on?“
Tema juurde sörkides sasib julge tuul mu heledaid juukseid. „Vabandage, et ma tülitan kuid te tundute mulle nii tuttav.“ Tundmatu vaatab sügavale mu silmadesse ja ta näole ilmub väike naeratus. „Ma täitsa usun sind, Mariann.“ Segaduses olles vaatan poissi tähelepanelikult. Tema tumepruunid juuksed ja silmad, oh need helesinised silmad. Nii siirad ja tuttavad. „Martti, kas see oled tõesti sina?“
Mööda mereäärt jalutades ja Martti juttu kuulates naeratan õnnest, et mulle anti võimalus jälle olla koos selle poisiga.
„Kas sa mäletad kui me esimest korda koos siia tulime ja esimese asjana kohe vette jooksime ?“ Noogutan agaralt kuid kohe märkan ka Martti kurjakuulutavat naeratust. Tagurdan käsi ettepoole tõstes vee äärest eemale. „Ei, palun ära tee.“ Selliste asjade puhul vist ei aita palumine kunagi. Martti haaras mind sülle ja jooksis mere poole naerdes nagu väike poiss. Meri oli vaiksemaks jäänud, enam polnud metsikuid laineid võitlemas üksteisega vaid nad just kui kutsusid meid enda poole.
„Tead sa võid mind nüüd maha ka panna.“ Teavitasin Marttile muuseas ja hakkasin naerma.
Kõndisime tagasi vana tamme alla ja istusime maha nägudega vastamisi. Istusime lihtsalt vaikuses ja jälgisime üksteist. Ma vaatasin Martti helesiniseid silmi mis pimeduses tundusid üpris hirmuäratavad kuid salapäraselt ilusad. „Mis kell üldse on?“ Nii kahju oli vaikust ära rikkuda. „Kaheteist minuti pärast saab kolmveerand kolm. Varsti hakkab päike tõusma.“
Meri ongi kõige ilusam siis kui päike tõuseb või loojub. Kuid vahepeal on hea vaadata pealt ka merel olevat tormi, lainete metsik võitlus, tume taevas ja see kohutav sügavik mis on seal kaugel. Paljud on mult küsinud, et Mida on nii lummavat merel? Paljud lihtsalt ei mõista, et mind on juba pisikesest peale lummanud meri. Ma olen koguaeg saanud abi merest, kui mul on kurb tuju tulen siia. Kui ma olen rõõmus tulen siia. Ja ma tulen ka siia inimesega kes on mulle väga kallis, Martti.
Martti võttis mult ümbert kinni ja pööras pilgu päikse poole mis hakkas ärkama oma magusast unest. Kõik ilusad värvid mis hakkasid mereveel sillerdama ja väga varajane linnulaul mis metsast kostust. Kõik on lihtsalt suurepärane. „Mariann, ma hoolin sinust väga.“ Sositas Martti mulle kõrva. Nüüd saan tõesti öelda, et kõik sai alguse siit.

Tibujutt 4 osa

Daniel istus üsna mõtlikult lauas ja sõi pannkooki . " Mis on kullake ? " Päris Tiina pojalt . " Ah , ei midagi ema . Lihtsalt .. " Daniel lükkas taldriku endast eemale " ma ei teagi , kas ma üldse tahan vanaemale külla minna . Ma pole vanaema küll kaua näinud , aga ema .. sa tead ju , et mul on bänd janii . " Dom tuli ka reaalsusesse tagasi . " Et sa ei taha siis Hispaaniasse ? Aga jää oma vennaga siis koju , jah Billy ? Sina ka ei tahtnud ju vanaemale külla minna . " Pöördus isa vanema poja poole , kes äsja trepist alla tuli . " Mhmh , jah . " Pomises poiss , haaras laua pealt paar õuna ja lahkus majast . Daniel naeratas vanematele ja läks enda tuppa tagasi .
" Jhou Daniel , ilus poiss . Näed kena välja , ainult natuke lõhna oleks hea ja otseloomulikult pusa selga . Ah ja veel skeidid , needki vaja jalga ajada . Ja siis veel viimane asi , sinu unarusse jäänud rula mida sa Daniel pole vähemalt kaks või kolm kuud oma voodi alt välja võtnud . Aga rutta nüüd ilus poiss su sõbrad ju ootavad . " Rääkis Daniel endaga peegli ees .
" Ilus poiss , heheee . " Naersid Max , Martin ja Rob . " Ah , olge vait . " Naeris ka Daniel . " Okei kutid , nüüd pleissi . " Lausus Rob ja poisid hakkasid minema . Pleissiks kutsusid poisid rulaparki .
" Ohho , keda me ka näeme üle pika aja siin . Meie kuulsad bändipoisid , keda kõik ARMASTAVAD . " Naeris Maikel ja sama tegi ka tema tallalakkujatest sõbrad . " Oi , kellegil on vist kade meel , ma vaatan . " Muigas Martin . Rulapargis olevad inimesed arvasid , et läheb kakluseks ja tormasid poiste ümber ringi . " Tuled plõksima siia või ? Tahad kakelda ? Tavai , tule kui julged . " Karjus Maikel ja läks Danielile kallale . " Ou düüd , calm down eks ! " Ütlesid Martin ja Max , ning tõmbasid Danieli Maikeli juurest ära . Nüüd hoidsid Maikeli sõbrad Maikelit kinni , et midagi hullu ei juhtuks . Daniel pühkis ennast puhtaks ja hakkas naerma . " Ou , tõesti Maikel . Sa peaksid hullumajja minema , lähed liiga kiiresti närvi ja üldse oled hullmees , eks . " Lausus Daniel ja nad läksid oma sõpradega teisse parki .
" No ma ei saa aru , mis sellel Danielil meie vastu on ? " Küsis Rob . " No ta ju on kade mingi , et meie oleme oma bändiga nii kaugele jõudnud . " Irvitas Martin . " Jah , ongi . Ja mäletate ju , et ta oli kunagi kooli kõige popim poiss . " Arutasid poisid . " Ou , lähme siis parem minu juurde , mul vanemad läksid Hispaaniasse vanaemale külla . " Poisid olid nõus ja kõik käisid oma kodust läbi , seni käis ka Daniel poes . " Nii , peaks siis midagi näksi ostma . " Mõtles poiss . Daniel oli liiga omas maailmas ja ei näinud , et ta oli kellegile otsa kõndinud .
" Oih vabandust , proua . " Lausus Daniel ja aitas naisel asju üles korjata . " Ah pole midagi , ikka juhtub . " Naeratas naine . Poes rääkisid Daniel ja Elis juttu .
Poest väljudes ootasid poisid Danieli ukse ees . " Ema ! " Ehmatas Rob ja tormas Elise käte vahele . " Pojakene , vabandust , et ma ei teatanud sulle , et ma tulen juba täna sulle külla . " Sosistas Elis oma pojale . " Palun tutvusta neid toredaid noormehi mulle , Robikene . " Poiss naeratas emale ja tutvustas . " Tema on Martin , Max ja .. " " Daniel , jah , see tore noormees aitas mul asjad poes üles korjata . " Elis tegi Danielile silma . " Okei , aga ema .. kaua sa veel siin oled , sest me mõtlesime , et läheksime Danieli juurde filme vaatama janii . " Kõik olid juba Elise auto juurde kõndinud . " Ah ma arvan , et nädala ikka olen ja siis äkki tuled minuga Norra kaasa , sa võid oma toredad sõbrad ka kaasa võtta . Loomulikult kui neid lubatakse . " Naeratas naine . Poisid noogutasid ja istusid autosse .
" Ma elan siin . " Ütles Daniel ja Elis peatas auto . " Tsau emps ! " Hõikas veel Rob ja kõik läksid majja .
" Pange oma asjad minu tuppa . " Ütles Daniel ja poisid tormasid üles Danieli tuppa . Daniel seni võttis snäkid ja joogid kotist välja , pani filmi käima ja sättis ennast juba diivanile istuma . " Ou , sul cokat on ? " Päris Martin . " Jah on küll , vaata külmkappi . " Ütles Daniel ja vaatas filmi edasi .
Kõik filmid vaadatud , läksid poisid mere äärde .
" Ou , vaadake , kes seal on . " Osutas Max näpuga kivi poole . " Ann ! " Hõikas Daniel ja läks tüdrukut kallistama . " Hei . " Sosistad tüdruk punastades . " Hei Kelly . " Ütles Rob ja haaras tüdruku käest . Kelly naeratas tagasihoidlikult , kuigi sisemuses ta oli rõõmust pöörane . " Lähme sinna , ma tahaks sinuga rääkida . " Kelly noogutas ja nad kõndisid eemale . " Kelly , sa meeldid mulle . " Lausus poiss liivale istudes . " Rob , sa meeldid mulle ka ! " Rõõmustas Kelly ja nad kallistasid . " Ou , vaata noid . " Naeratasid Shannon ja Ann , kes olid väga rõõmsad oma sõbranna üle .
Noored istusid rannas ja rääkisid kõigest .
" Ou tüdrukud , tulge homme Callisteri stuudiosse . Me lindistame laule seal , et jah tulete ? " Pakkus Daniel . Tüdrukud olid nõus .
Umbes pool tundi olid noored veel rannas ja siis hakkasid kõik kodu poole minema , õigemini tüdrukud läksid oma koju ja poisid Danieli juurde .
" Läheks ära magama võinii ? " Lausus Rob haigutades . Poisid olid nõus ning kõik läksid ära magama , kuna hommikul tuleb vara tõusta .
Esimesena oli üleval Daniel ja ka üllatavalr vara . " Hm , täiuslik hommik . " Mõtles poiss ringutades ja haaras kapist fliisteki .
" Mõnus vanilljekohvi , korvtool , päikesetõus , soetekk ja maailma armsaim kiisu .. " Sosistas Daniel ja puges ilusti teki sisse , ise silitades Kurrit .
Kohvi joodud ja nüüdseks ka päike ilusti säras kõrgel , otsustas poiss teha midagi hommikusöögiks , omletti .
Hea lõhna peale ärkasid ka poisid üles ja ka Danieli vend . Billy jõudis alla suure hädaga . " Jou vennas , anna tomatimahl õudne pohmell on . " Lausus Billy peast kinni hoides . Daniel vaid naeris venna üle ja kallas suurde klaasi tomatimahla . " Jou sänks mees , tead sa peaksid mingiks meeleheitlikuks koduperemeheks hakkama , mitte , et sa meeleheitlik oled aga jah . " Üritas Billy nalja teha , aga see ei õnnestunud kuna keegi ei saanud ta sõnadest aru . " Hommik Dan . " Laususid poisid rõõmsalt ja võtsid laua pealt taldrikud .
" Mm , kuule tõesti nagu . Päris hästi teed süüa . " Rob tegi nii lolli näo pähe , et kõik hakkasid naerma .
Söödud , pestud ja sätitud , hakkasid poisid stuudio poole liikuma .
" Ei tea kas tshikid tulevad ikka ? " Küsis Martin mõtlikult . " No vist ikka võibolla tulevad , ma arvan . " Vastas Max .
" ..Nobody wanna see us together but it dont matter no , cause i got you babe . Nobody wanna see us together but it dont matter no , cause i got you babe . Cause we gon' fight oh yes we gon' fight , believe we gon' fight we gon' fight . Fight for our right to love yeah , nobody wanna see us together but it dont matter no , cause i got you . " Laul sai lindistatud ja ka Jonathan , ning kõik teised olid rõõmsad . " Te tulite ikka . " Rõõmustas Daniel ja kallistas tüdrukuid . " Daniel , saa tuttavaks tema on .. " Ann ei jõudnud lauset äragi lõpetada , kui poiss vahele segas . " Lauren ! " Naeratas Daniel ja kallistas tüdrukut . " T-tte teate üksteist ? " Küsis Ann kurvalt . " Ikka jah . " Naeratas aga Daniel . " Ja nüüd ma jään küll Danielist ilma , Lauren saab ju alati kõik poisid endale . " Mööda tüdruku põske voola üks tuline pisar , ta jooksis stuudiost minema . Daniel jäi imestunult vaatama , kuid ei jooksnud talle järgi .
Tüdruk peatus pargis ja istus liivakasti ääre peale . Seal liivakastis mängis veel üks väike armas poiss kes istus Anni juurde . " Miks sa nutad tüdruk ? " Päris vaiksel häälel poiss . " Oeh , sa ei mõista . " Üritas Ann naeratada . " Tule mängime koos liivakastis , liivalosse ehitades läheb alati tuju rõõmsaks . " Naeratas väike poiss ja haaras Anni käest .
" Oeh , tahaks ka jälle olla väike tüdruk , ei peaks muretsema ühegi maailma asja pärast . Võid olla sina ise , ei pea teesklema kedagi teist . Võiks vabalt poriloikudes hüpata ja keegi ei paneks pahaks . Ajad piimakruusi ümber , vanemad tahaksid pahandada , aga kuidas saaks sellise väikse armsa olevusega pahandada . Ma tahaks olla jälle väike . " Mõtles Ann ja vaatas väikest poissi kes nii innukalt ehitas liivalossi . Laps vaatas oma säravsiniste silmadega Anni . Nendes silmades oli palju rõõmu ja see tegi ka tüdruku rõõmsamaks .
" Oeh , siin sa oledki Mikey , " kolmekümnendates olev naine kallistas oma poega " aitäh , et te teda valvasite . " Rõõmustas naine ja nad lahkusid pargist , veel pargi värava juures lehvitas Mikey Annile .
" Huvitav mis küll Annile sisse läks ? " Naeris Lauren . " Ei tea tõesti . " Vastas Daniel ja võttis Laureni käest kinni .

Tibujutt 3osa

On möödunud nädal .

"Hei , Rob , tule meil hakkab kontsert ju kohe ." Hüüdis Daniel ja jooksis juba lava taha .
Bändipoisid läksid oma kohtadele ja esinemiseni oli jäänud veel viimased sekundid .
Poisid olid kõik valgetes ülikondades ja Danielil oli käes tulipunane roos .
"..(leave me alone) leave me alone , (stupid love songs) . Don't make me think about her smile , or having my first child . Let it go (why can't i turn off the radio ) Cuz im so sick of love songs so tired of tears , so done with wishing she was still here . Said im so sick of love songs so sad and slow , so why cant i turn off the radio (why want i turn off the radio ?) why cant i turn off the radio ?.." Laulu lõppedes viskas Daniel roosi lava ees olevatele tüdrukutele .
Roosi sai kätte üks väga kena tüdruk , Daniel vaatas talle silma ja naeratas . Südames tundis poiss , et ta peab selle tüdrukuga rääkida saama .
Kontsert sai läbi ja kõik plaksutasid neile , ning tüdrukud kiljusid . "Kuule , selle nädalaga oleme ikka päris kuulsaks saanud ." Naeris Max ja andis sõbraliku matsu Martinile . Martin noogutas ja juba nägid poisid nende poole tormavaid tüdrukuid .
"Hmm , tõesti selle nädalaga oleme päris palju kuulsust kogunud . Tavaliselt läheb ikka vähemalt aasta , et nii kuulsaks saada , aga noh Jonathan on ise ka päris kuulus ja .. mõttes on ikka nii imelik endaga rääkida ." Arutas Daniel mõttes ja hakkas oma jutu peale naerma . Daniel kirjutas mõnele tüdrukule paberi peale autogrammi ja juba tüdrukud jooksid teiste poiste juurde ja jällegi siis lava ette teisi bände kuulama . Poiss nägi eemal jälle seda sama tüdrukut kellele ta roosi viskas . "Hei , sina tüdruk ." Hõikas Daniel ja jooksis tüdruku juurde . "Jah ?" Vastas häbelikult tüdruk . "Daniel olen , aga sina ?" Daniel haaras tüdruku käest ja tõmbas teda endaga kaasa bändiruumi . "Ann olen ." Lausus tüdruk ja istus Danieli loal diivanile . Poiss naeratas muhedalt ja alustas juttu . "Et jah .. Äkki annaksid enda numbri ? Palun ." Daniel tegi paluva näo pähe ja ulatas Annile telefoni . Ann võttis naerdes telefoni vastu ja toksis sinna oma numbri .
Noored rääkisid veel mõned minutid ja Ann hakkaski ära minema . "Aga äkki saaks sinuga pilti ?" Lausus tüdruk punastades . Daniel kutsus Maxi , et ta pilti teeks .
"Tsau Daniel , oli meeldiv ." Sosistas Ann poisile ja Daniel kallistas teda tugevalt . Eemalt Anni sõbratarid nägid seda ja tormasid kohe tüdruku juurde . "Üü , mis teil küll seal juhtus . Tead kui kadedad me oleme ." Anni sõbratar Shannon teeskles solvunut ja hakkas naerma . "Ah , niisama . Nagu nägite sain mina roosi ja noh issand jumal küll .. ta on nii armas poiss . Ma vist meeldin talle , igastahes tema mulle meeldib ja siis me rääkisime seal juttu ja näe vaadake ma sain temast pilti ja koos temaga . Nii armas onju ?" Tüdrukud hakkasid naerma . "Noh need on need armunud , aga tegelt see poiss kes trummide taga oli see oli küll päris kobe tükk ."Kilkas Alicia ja tüdrukud lahkusid kontserdimajast .
"Huvitav , kas ta helis.." Ann ei jõudnud lauset äragi lõpetada kui ta telefon helises . "Hei , kas Ann kuuleb ?" "Jah , ikka kes sa ise oled ?" Telefonist oli kuulda rõõmsat naeru "Tere Ann , ma Daniel . Tahtsin lihtsalt küsida , et kuidas läheb ja , et äkki tuleksid oma sõbrannadega .. kas sa tead siin roosi pargi ääres olevalt merd ja rannas on üks hästi suur kivi . tulge sinna ." Rääkis Daniel kiiresti . "Jah , me tuleme . Tunni aja pärast näeme ."
"Nii , me saame kokku mere ääres ," Rõõmustas Ann ja tormas oma tuppa . "Armas ju ." Laususid tüdrukud pisut pettunult ."Aga teie peate ka kaasa tulema , Daniel ise ütles . " Hüüdis tüdruk ja tormas oma kappi läbi tuhlama . Anni sõbratarid kiljusid ja hüppasid ühe koha peal rõõmust ja jooksid Anni juurde .
"Vaata , nad tulevad ." Hüüdis Rob ja tormas tüdrukutele vastu . "Hei piigad , ma olen Rob ." Rob tegi tüdrukutele tervitus kalli . Kelly piilus salaja Robi ja kui nende pilgud kohtusid , pööras tüdruk punastades pea ära . Rob hakkas naerma ja istus kivile . "Hei , tulge istuge ka siia , päike hakkab ka kohe loojuma ." Tüdrukud naeratasid ja istusid kivile .
Noored jäid päikeseloojangut vaatama ..
"Tsauu !" Hõikasid poisid just kui ühest suust ja kõik läksid oma teed koju .

Hommikul ajas üles Danieli tema väike õde . "Danni älka üles me lämme vanama poole , emme ütles , et ta läägib vanaga ja siis põllpõlliga lendame .. ma ei tea kus vanama elab , sinna ." Rõõmustas Danieli väike õde Mia .
Daniel libistas ennast käsipuu pealt alla kööki ja istus toolile . "Kas me lähme hispaania vanaema juurde ?" Küsis poiss haigutades ja hakkas sööma . "Jah pojake ." Naeratas Danieli ema Meribel ja tormas pliidi juurde . "Mm , pannkoogid ." Sosistas Dom ehk siis Danieli isa .

Üks väike jutt

Tere , mu kallis poiss .

Kirjutan sulle sellepärast , et ma lahkun siit . Küllap siis kui sa selle kirja kätte saad , ohkad sa kergendusest , sest said minust nüüd lahti .
Kuidas ma sain sinu sõnu uskuda ? Alati sa ütlesid mulle lootust hellitavaid sõnu ja ma loomulikult uskusin sind .
Küllap siis ma jah uskusin sind , kui ma olin sinusse kõrvuni armunud . Mul jätkus silmi ainult sinu jaoks . Sa olid minu silmarõõm , tõid päikese minu masendavasse ellu .
Ma nüüd ka usus ja tean , et sul oli , võibolla on ikka veel keegi muu . Ma mäletan neid sõnu väga täpselt mis sa mulle ütlesid "Ma armastan ainult sind ." . Need sõnad olid kui muusika minu kõrvadele .
Me käisime alati igal pool koos . Ma ei suutnud ilma sinuta elada , sa olid mu õhk , mu päike , mu tähed ja kuu . Sa olid kõik mulle !
Kuidas sa said mind vaest tüdrukut nii petta ? Kas sa ei saa aru , et sa tegid mulle haiget . Mu süda on praegu purunenud mitmeks tuhandeks killuks . Näeksid sa mu südant praegu . Ma ei usu küll , et sa mõistaksid mind .
Ma teadsin alati , et sa arvad , et tüdrukud on õrnakesed ja ainult nemad nutavad. Kuid kahjuks äkki isegi õnneks , ma olen näinud sind nutmas . Kuid küll mitte minu pärast vaid selle pärast , et sul kadus su kuradima telefon ära . Tõesti , kas sa hoolid siis oma telefonist rohkem kui minust ?
Ma ei tea miks ma küll üldse sulle selle kirja kirjutan .
Kas ma üldse selle kirja sulle edastan ?
Ma arvan , et edastan . No kurat küll , sinu pärast . SINU PÄRAST ! Ma praegu nutan , nagu sa näed on sellel nõmedal paberil väiksed pisaralaigud ja tint on isegi natuke laiali läinud .
Miks sa mind ajasid nutma ? Ma uskusin , et enam ma ei pea nutma mitte kunagi ja nüüd lõpuks saan ma ka õnnelikuks .
Neli aastat tagasi kaotasin ma oma isa , ta oli ja ka on mulle kõik siin näruses maailmas . Teda ma ei unusta iial . Ma mäletan , et meil oli iga laupäev kohvikupäev ja me käisime alati seal meie lemmikus kohvikus .
Aasta hiljem kaotasin ma oma ema , ka tema oli ja on mulle kõik siin maailmas , sest tema tõi mind ilmale siia närusesse maailma . Ma sain alati talle kõigest oma muredest rääkida , me olime kui südamesõbrannad .
Miks ma üldse sulle seda räägin mu poiss ? Ütle seda mulle ? Kas sellepärast , et ma sind armastan , või sellepärast , et ma sind usaldan liialt ?
Ole õnnelik , et sa must lahti said .
Kuidas sa said mind petta selliste valedega , ma lihtsalt ei suuda seda uskuda .
Pea meeles , mu kallis poiss , et mina armastan sind igavesti ,


Armastusega ,
Sinu tüdruk .

PS ! Vabandust selle akna pärast mis ma nüüd ära lõhun , et sa selle kirja kätte saaks . Aga saad vähemalt teada mis juhtus mu südamega . Täpselt samamoodi juhtus mu südamega . Ka mu süda purunes samamoodi nagu sinu kuradima toa aken !




Tüdruk sidus kirja kivi külge ja viskas kivi vastu oma armastatu poisi akent . Tüdruk lahkus jooste ja pisarsilmil .
Ta astus lennukile ja sõitis kaugele sellest närusest riigist kus elab tema armastatu .

Tibujutt 2osa

"Emme , kus mu c1rca pusa on ?" Hõikas Daniel oma toast . Tiina tuli tuppa ja viskas pusa pojale . "Tänks ." Hõikas Daniel ja ajas pusa endale selga .
Daniel istus kivile ja hakkas oma pleierit kuulama , ise kaasa lauldes . " ..I just want to be with you . Right here with you , just like this I just want to hold you close . Feel your heart so close to mine and just stay here in this moment , for all the rest of time .." Danieli õlale koputati . Daniel võttis kõrvaklapid peast ja naeratas . "Tere Lauren ." Lauren noogutas ja istus kivile . "Sa siis ikka tulid , ma arvasin , et sa ei tule . " Lausus Lauren peale pikka vaikust . Daniel vaid noogutas ja kuulas tasakesi edasi muusikat oma pleierist .
Noored vaatasid päikeseloojangut . "Mm , ma hakkan siis minema kohe ," Pomises Daniel "aga kas sa tuled ka homme sinna kohvikusse , kus me esineme ?" Lauren noogutas . "Okei , ma lähen ." Hüüdis Daniel ja hakkas Maxi poole kõndima .
"No jõudsid ka lõpuks , laulu sõnad on kaasas ?" Küsis Rob trummide taha istudes . Daniel noogutas ja võttis mikrofoni kätte . "Näe võtke sõnad ." Daniel ulatas bändikaaslastele laulu sõnad .
"I was cryin' when I met you , now I'm tryin' to forget you . Your love is sweet misery , I was cryin' just to get you . Now I'm dyin' cause I let you , do what you do-down on me .." Ja nii Daniel laulis laulu edasi .
"Väga armas ." Kilkas Meeri , Maxi õde . "Mis sa siin teed ? Sa tead , et sa ei tohi siia tulla kui me proovi teeme !" Pahandas Max ja läks oma õe juurde , et ta minema saata . "Las ta jääb kui ta tahab ." Lausus Martin. Max kehitas õlgu ja läks oma kitarri juurde tagasi . "Noh , olete valmis homseks või ?" Küsis Rob rõõmsalt . "Ikka jah ." Laususid teised . "Noored läksid kööki , et midagi näksimiseks võtta . "Vaata sinna ülesse kappi , seal on krõpsud . Võta nood ." Hüüdis Max ja pani nende enda plaadi muusikakeskusesse . Max vangutas vaikselt pead rütmi järgi .
Rob ja Martin ümisesid kaasa .
"Oh , kell on juba pool kümme , peaks minema hakkama . Homme tuleme veel sinu poole harjutama ja siis lähme , eks ?" Lausus Daniel ja tõmbas ketsid jalga . Max noogutas ja saatis sõbrad uksest välja . "Väots , see Martin on päris kenakas ." Lausus Meeri magusalt ja istus trepile . "Ära mitte üritagi , tal on tüdruk olemas !" Ütles Max pahaselt . "No , pead sa ka alati kõik mu unistused ära rikkuma !" Pomises Meeri solvunult . "Jea right , unistused ." Mõtles Max ja läks oma tuppa .
"Ou , Martin ja Rob ," Poisid pöörasid pea Danieli poole "tulge minu juurde , mul niikuinii kedagi kodus pole . No võibolla Billy on ." Lausus Daniel . "Oh , tavai ." Olid poisid nõus ja koos mindi Danieli poole .
"Ou , teeks väikse peokese ? Me kutsuksime oma tüdrukud ja sina kutsu ka mingi tüdruk ja siis paar inimest veel ." Lausus Martin naeratades . Daniel noogutas ja helistas paarile inimesele .
Kui ta oli mõndadele juba helistanud , siis ta jäi Laureni numbrit jõllitama . "Kas helistada , või mitte ?" Pomises ta . Lõpuks ta ikkagi helistas . "Lauren ? Siin Daniel ." Lausus Daniel peale pikka ootamist . "Eh , tere Dan . Mis mureks ?" "Mul siin toimub väike pidu , tuled ka äkki?" Lauren mõtles . "Mm .. Okei , sa elad ikka seal Suure Roosi tänaval ?" "Oh , ikka ." Ja kõne lõppes .
Umbes kolmekümne minuti pärast olid ka külalised kohal , neid oli umbes viisteist .
Terve õhtu/öö pidutseti vaikselt ja lõpuks mindi ka siis koju . "Lauren , sa võid minu juurde jääda , mu bändikaaslased jäävad ka oma tüdrukutega siia ." Lauren naeratas muhedalt . "Ikka , aga kus ma magan ?" "Mm , minu toas , sest teised toad kinni . Ma võin välivoodil magada ja sina minu voodis ." Vastas Daniel häbelikult .
Noored magasid pool päeva maha . Esimesena ärkas üles Daniel , ta vaatas kella . "Kell on pool neli !" Hüüatas ta ja jooksis sõpru äratama .
Kõik sõid hommikust ja siis mindi Maxi juurde natukeseks harjutama .
"Nonii , peaks nüüd minema ?" Lausus Rob . Kõik olid temaga nõus ja koos mindi kohvikusse "Celebrate" .
"Tere päevast , kõik noored kui ka vanad ," Lausus keegi rõõmsalt mikrofoni "esimesena laulab oma laulu .. Bänd , Pro-Coast . Palun ." Lavale astusid kaks tüdrukut ja kolm poissi . Nad laulsid oma laulu ära ja lõpuks oli ka nende kord . "Nonii , läheb lahti ." Pomises Daniel ja võttis mikrofoni kätte .
"In my dream , children sing , a song of love for every boy and girl .. The sky is blue and fields are green , and laughter is the launguage of the world . Then I wake and all I see is a world full of people I need .. Tell me why (why) does it have to be like this ? Tell me why (why) is there something I have missed ? Tell me why (why) cause I don't understand , when so many need somebody .." Laulis Daniel kogu hingest .
Laul lõppenud plaksutasid kõik neile . Poisid lahkusid lavalt ja kallistama tulid neid tüdrukud . "Super !" Kilkasid Robi , Maxi ja Martini tüdrukud .
Vaikselt astus Danieli ette Lauren . "Su hääl , ma ei suuda . Liiga ilus ." Sosistas Lauren Danieli kallistades . Daniel tänas teda .
Mõne hetke pärast kutsuti Daniel ja ta bändikaaslased eemale lauda . "Tervist noored , mina olen Jonathan Callister . Ma pakun teile võimalust saada kuulsaks ." Poisid naeratasid . "Ja täpsemalt ?" Küsis Martin . "Tulge homme hommikul , umbes üheksa ajal Callisteride Stuudiosse , ma usun , et te teate kus see asub ." Poisid noogutasid ja lahkusid .
"Oh , huvitav mis edasi saab ?" Rõõmustas Max autosse istudes . Kõik kehitasid õlgu . Edasi sõideti poodi , et osta sealt kõik vajalik grillipeo jaoks ..

tibujutt 1osa

"Would you know my name , if I saw you in heaven ? Would it be the same , if I saw you in heaven ?I must be strong and carry on , cause I know I don't belong here in heaven .. here in heaven .." Laulis Daniel ja naeratas saavutuse üle . "Tublid olete , nüüd on teil laul lõpuks selge ." Lausus Daniel ja istus kõlari peale .
"Okei , ma nüüd lähen . Olge muhedad ." Lausus Rob ja tõusis trummide tagant . "Okei , lähme me ka siis ära ?" Pakkus Max . Martin ja Daniel olid nõus ja sulgesid garaaži ukse . "Daniel , su märkmik ." Hüüdis Max ja jooksis tema juurde . "Tänks ." Daniel naeratas .
Kui Daniel koju jõudis , läks ta arvutisse . Peale mõne minutilist muusika kuulamist ja netis olemist , ilmus arvuti paremasse nurka kast "uus kiri !" . Daniel avas uudishimust kirja ja luges :
Jou kõik noored , nii karvased kui sulelised . Kas teil on oma bänd ja keegi ei tea teist veel midagi ? Teil on võimalus esineda oma bändiga 17 . mai , kohvikus "Celebrate" . Tulge kohale ja ka parimad saavad pisikese auhinna .
17.mai kell 18:00 kohvikus "Celebrate" .
Peale lugemist helistas Daniel kohe oma bändi kaaslastele . Konverents kõne : Daniel : "..Lähme siis sinna ?" Max,Martin,Rob : "Loomulikult !" Ja sellega lõppes kõne .
Daniel läks esikusse ja tõmbas ketsid endale jalga . Ta hakkas uksest juba väljuma kui ta ema Tiina hõikas . "Võta Celi ka kaasa , koer pole täna välja saanud minna ." Daniel haaras jalutusrihmast ja ka Celi jooksis esikusse ."Lähme siis ." Sosistas ta märkmiku haarates .
Nad läksid Danieli lemmik kohta , suure kivi juurde . Seal laulis ta alati oma laule . Daniel lasi koera rihmast valla ja koer juba jooksis mere kaldale väikseid kalu jahtima .
Daniel viskas kivi peale pikali ja hakkas laulma . "I wish I had your pair of wings , had them last night in my dreams .. I was chasing butterflies , till the sunrise broke my eyes . Tonight the sky has glued my eyes , cause what they see's an angel hive . I've got to touch that magic sky , and greet the angels in their hive .., " Daniel hakkas valjemini laulma "Sometimes I wish I were an angel .." Daniel märkas , et keegi kuulab teda . Daniel köhatas : "Vabandust , kes te olete ?" Lausus ta punastades ."Su hääl on nagu inglil , oeh , unistan siin . A , oih," Tundmatu punastas"ma olen Lauren ." Lauren tõusis püsti ja sirutas käe Danieli poole . "Ma olen .." Lauren segas vahele "Daniel , jah ma tean ." Daniel vaatas talle küsivalt otsa . "Heh , ma olen teid näinud . Eelmine suvi Roosi pargis , väga koomiline oli vaadata kuidas teie trummar oma trummikeppidega prügikastide peal klõbistas . Ja ma kuulsin kuidas keegi su sõber ütles Daniel , niiet mulle jäi meelde ," Lauren istus tagasi kivi peale "ma kordan veel , et sul on hääl nagu inglil ." Daniel tänas ja punastas .
Peale pikka jutu ajamist lahkus Daniel koos koeraga .
"Mm , väga huvitav kuju on .." Mõtles Daniel ja astus maja uksest sisse .